Rebase teater, Atlanta
5. veebruar 2013
Autor Deborah Searle.
Pärast mitte nii edukat hooaega Londonis 2010. aastal Sähvatus muusikal on ümber töötatud ja nüüd on tal teine võimalus USA tuuril vaatajaid vaimustada, enne kui hiljem aasta hiljem Broadwayle jõuab.
80ndate kultusklassika filmi lavaversioon, Sähvatus jutustab loo päevast terasetöölisest ja öösel klubitantsijast Alexist, kes unistab olla koolitatud ja professionaalne tantsija. Tantsuloo kohta pole ime, et seal on palju tantsustseene, mis oli selle tantsuarmastaja jaoks suurepärane.
Muusikali loosung on “Üks tüdruk, üks unistus, üks võimalus”, kuid muusikal räägib tõepoolest rühmast tegelastest ning nende unistustest ja püüdlustest ning selle muusikali loomiseks ja edukaks lavale viimiseks oli vaja tohutut meeskonda. . Värvikas 80ndate plahvatus Sähvatus viis meid tõhusalt tagasi jalgade soojendajate, MTV muusikavideote ja muusikaliste hittide, nagu “Maniac”, koos sobiva koreograafia, komplektide ja kostüümidega.
Kõike, alates balletist, džässist ja hiphopist ning lõpetades breiktantsu ja pole'iga, Sähvatus esineb imeliselt andekas mitmekülgsete tantsijate ansambel. Tantsukomponendi tugevuseks olid suured ansamblite arvud, kus tantsijad olid kõik väga korralikud ja pühendunud igale sammule, õhkudes 80ndate pizazzi. Mõnikord tundus 80ndate tunne pisut sunnitud olevat, kuid tantsijad andsid sammudele palju energiat ja elu. Paljud tantsijad ei mäleta ilmselt isegi 80ndat! Ka balletistseenid olid lavastuse tugev külg.
Emily Padgett koosseisus „Alex” koos filmi „Flashdance The Musical” tantsijatega. Foto autor Kyle Froman
Mõni juhtpositsioonil olnud soolo jazzitantsunumber jättis mind siiski pisut pettunud, kõverdatud jalgadega õhukärus, vajadusel valimisaktiivsuse ja pikenduse puudumise ning piruettides humalaga. See tähendab, et peaesinejad, eesotsas Emily Padgett'iga Alex, olid kõik väga andekad näitlejad ja lauljad. Emily Padgettil on vapustav hääl ja seda oli rõõm kuulata. Ta oli väga usutav kui noor, kiuslik ‘Alex’.
Paar stseeni ei rahuldanud. Ikooniline, seksikas stseen, kus Alex istub toolil ja tõmbab ketti, et end veega üle ujutada, tundis end kiirustatuna ja meeldis, nagu oleks see just enne vahetundi programmi sisse surutud. Olin pettunud, et sellel väga meeldejääval stseenil ei olnud rohkem kuhjumist ega kaja. Kahjuks lavastati kesksel kohal lõplik esinemisstseen, kus Alex kohtunike kogu jaoks džässinumbrit tantsib. Kohtunikud olid lava küljel ja Alex tantsis nende poole, selle asemel, et publikus meiega silmitsi seista. See tegi meile raskemaks tunda tema esinemisega kaasahaaramist ja jättis tantsunumbri pisut tasaseks.
Muusika on nakkav ja 80ndate klassikute pidu nagu “Maniac”, “Manhunt”, “I Like Rock and Roll” ja filmi nimilugu “Flashdance- What a Feeling” ning saade on tõesti üsna lõbus ja meelelahutuslik. Kahjuks mind siiski ei puhutud. Kuulsin publikult vastakaid arvustusi, kuid mul oli hea meel kuulda teatrist lahkudes inimesi öeldes: 'Ma tahan nüüd tantsima minna'. Kui Sähvatus võib inspireerida inimesi tantsima, siis on see kindlasti saavutatud midagi, mille üle meie, tantsijad, kurta ei saa.
Foto: Emily Padgett Alexi rollis Mälestusmärk Muusikal. Foto autor Kyle Froman.
Sulle soovitatud
